http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-20-2.htm
Vaikne ookean on suurim ookean Maal. See katab umbes kolmandiku Maa pinnast, 179,7 miljonit km² ehk rohkem kui kogu maismaa. Vaikses ookeanis Mariaani süvikus asub maailmamere sügavaim punkt (11 022 m allpool merepinda). Ookeani keskmine sügavus on 3940 m (koos ääremeredega) või 4188 m (ilma ääremeredeta). Ookeani ümbritseb kõrge seismilise aktiivsusega ala Vaikse ookeani tulerõngas. Põhjast lõunasse on Vaikse ookeani ääremered Beringi meri, Ohhoota meri, Jaapani meri, Ida-Hiina meri, Lõuna-Hiina meri, Filipiini meri, Korallimeri jaTasmani meri. Idaosas asuvad Põhja-Ameerika mandri ääres Alaska laht ja California laht. Indoneesia saarte vahel asuvad teiste seas Bismarcki meri, Serami meri, Sulawesi meri, Sulu meri ja Visayani meri. Vaikse ookeani lõunaosas asuvad saared jagatakse Melaneesiaks, Polüneesiaks ja Mikroneesiaks. Jaapanist umbes 300 km idas ja Hawaii saartest umbes 1000 km põhja pool liigub umbes 700 000 km² suurune peamiselt plastjäätmetest koosnev prügisaar, mis kujutab suurt ohtu keskkonnale.
http://et.wikipedia.org/wiki/Vaikne_ookean
25. septembril, 1513. aastal, grupp hispaanlasi, kokku 67 inimest, jõudis mäe jalmile kohas, kus on praegu Panaama maakitsus. Kohalike indiaanlaste jutu järgi võis selle mäe tippult näha “ääretut merd”. Mäkke hakati tõusma kõik koos, kuid natuke maad enne tippu peatas gruppi juht Vasco Nunez de Balboa (1475? - 1519) kõiki ja ronis mäetippu ise. Sealt avardus imeline pilt - väike riba maismaad ja siis hiiglaslik, ääretu meri. Balboa laskus põlvili ja tänas jumalat selle avastuse au eest. Mäe otsa püstitasid hispaanlased suure risti. Koostati ka dokument avastuse kohta. Mõni päev hiljem laskusid hispaanlased ookeani äärde, lahte mille nimeks pandi San-Miguel. Balboa astus vette, võtis mõõga välja ja hispaania kuninga Ferdinandi nimel nimetas ookeani Lõunamereks.
